- Üksikasjad
Уже в это воскресенье, 10/01/2021 будут проходить балтийско-скандинавские соревнования NRAU Baltic Contest 2021.
Участвуют только станции скандинавии и прибалтики.
- Üksikasjad
LL-käsivõtmevõistluse juhend
1. Võistlus, millel saatmiseks kasutatakse ainult käsivõtit, viiakse läbi neli korda aastas, igas kvartalis üks osavõistlus. Osavõistluse kestvus on 45 minutit ja see koosneb kolmest 15 minuti pikkusest perioodist:
1. tuur – 08:00 – 08:14 EA
2. tuur – 08:15 – 08:29 EA
3. tuur – 08:30 – 08:44 EA
NB! Levitingimuste tõttu viiakse võistluse detsembri etapp läbi hiljem, algusega kl 9:30 EA järgi, tuuride pikkused on samad, st võistluse lõpp on kl 10:15!
2. Võistlus toimub laupäeviti, selle läbiviimise täpsed kuupäevad on toodud ERAÜ ürituste aastases kalenderplaanis.
3. Tööliik, -sagedused ja võimsus: ainult CW (käsivõtmel!), 3530 – 3560 kHz, lubatud väljundvõimsus on maksimaalselt 100W.
4. Igas tuuris on lubatud pidada üks side ühe ja sama korrespondendiga. Kordusside sama korrespondendiga järgnevas perioodis on lubatud pidada sõltumata eelmises perioodis peetud side kellaajast.
5. Kontrollnumber on kuuekohaline ja koosneb: osavõtja staaž (arvestatakse absoluutselt esimesest eetris peetud iseseisvast amatöörsidest, sõltumata, kas see on peetud isikliku või klubiraadiojaama kaudu), pluss osavõtja vanus, pluss kahekohaline
side järjekorra number. Näide: 15 44 07.
NB: Side järjekorra number (alates 01) on kogu võistlust läbivalt tõusev ja ei sõltu erinevatest 15-minutilistest perioodidest.
6. Iga side eest saab punkte vastavalt korrespondendi eetritöö staažile (s.t. vastuvõetud raporti esimesed kaks numbrit). Punktide kogusumma saamiseks liidetakse kõikide peetud sidede (k.a. kordussided) staažipunktid kokku, millele lisatakse enda staažipunktid iga töötatud perioodi eest, s.t. 3 korda.
7. Võistlejatel palutakse märkida oma aruandes ka kolm kutsungit parima võtmetöö „käekirja“ hindamise järjestuses, millede summeerimisel toimub võistluste kokkuvõttes aasta „Kuldvõtme“ tunnusnimetuse omistamine.
8. Aasta parim käsivõtme kasutaja tehakse kindlaks vähemalt kolmel osavõistlusel osalenud võistleja vahel. Esikoht osavõistlusel annab 0 kohapunkti, teine koht 2 punkti, kolmas koht 3 punkti jne. Aasta kokkuvõttes läheb arvesse võistleja kolm paremat tulemust, st arvutatakse minimaalne võimalik kohapunktide arv. Võistluse võidab see, kelle saavutatud kohapunktide arv osalenute hulgas on
vähim.
9. Nimetus „Aasta Kuldvõti“ omistatakse operaatorile, kelle võtmetööd on osavõtjad tema kolme parima tulemusega osavõistlusel kõige kõrgemalt hinnanud.
10. Aasta kokkuvõttes kolme parimat autasustakse pokaalide ja diplomitega, „Aasta Kuldvõti“ – diplomiga, võimalusel ka eriauhinnaga.
11. Võistlusaruande esitamise tähtaeg: 7 päeva jooksul osavõistluse toimumisest. Aruanded esitatakse elektrooniliselt e-kirja lisana aadressil:
NB: Lisatava aruande faili nimetuses peab kindlasti sisalduma osavõtja kutsung!
Head toksimist! ☺
ERAÜ LL-toimkond
- Üksikasjad
Eesti 2020.a. LL-karikavõistluste JUHEND
1. Võistluste eesmärk
Võistluste eesmärgiks on Eesti lühilaineamatööridest operaatorite oskuste arendamine ja
ülalhoidmine läbi kalendriaasta kestva võistluste tsükli, parimate operaatorite välja
selgitamine ja noorte raadioamatööride kaasamine raadiosporti.
2. Võistlustest osavõtjad
Võistlustest on kutsutud osa võtma kõik Eestis ametlikult registreeritud ja paiknevad
amatöör-raadiojaamad.
3. Võistlustingimused
3.1. Kõik osalejad võistlevad üldklassis sõltumata sellest, kas nad peavad sidet ühe või
mõlema tööliigiga.
3.2. Isikliku kasutusega raadiojaamade seas on arvestus operaatoripõhine, st sõltumata
võistluste etappidel osavõtja poolt kasutatavatest erinevatest kutsungitest, arvestatakse
antud operaatori sidepunktid ühtse koondtulemusena.
3.3. Ühe operaatoriga klubijaamad, mille kutsungi järelliide on kahetäheline ja mida on läbi
võistluste kasutatud ainult ühe ja sama operaatori poolt, arvatakse klubi soovil
operaatoripõhiselt isikliku kasutusega raadiojaamade hulka.
3.4. Mitme operaatoriga klubijaamades võib korraga eetris töötada vaid üks operaator, kuid
operaatorit võib võistluse ajal piiramatult vahetada. Klubijaamad, millede kutsungi järelliites
on ainult üks täht, arvatakse automaatselt klubijaamade hulka, seda sõltumata tegelikult
osa võtnud operaatorite arvust.
4. Võistluste läbiviimine
4.1.Karikavõistlused viib läbi ERAÜ LL-toimkond.
4.2. Võistlused viiakse läbi 9-s etapis laupäeva hommikuti vastavalt ERAÜ kalenderplaanile.
Aasta kokkuvõttes lähevad arvesse võistleja 7 parima etapi tulemust.
4.3. Etappide algus on 10:00 Eesti aja (EA) järgi ja lõpp 10:59 EA ning etapid koosnevad
kolmest võrdse pikkusega perioodist:
1. periood: 10:00-10:19 EA
2. periood: 10:20-10:39 EA
3. periood: 10:40-10:59 EA.
4.4. Iga perioodi jooksul on võimalik iga jaamaga töötada üks kord mõlemas tööliigis.
Lubatud tööliigid on SSB ja CW samaaegselt. Soovitatavad töösagedused: 3530-3560 kHz
CW, 3600-3650 kHz SSB. SSB sided võivad toimuda vaid sagedustel üle 3600 kHz ning CW
sided vaid sagedustel alla 3600 kHz.
4.5. Maksimaalne lubatud saatja väljundvõimsus on 20dBW ehk 100W.
4.6. Võistluste ajal vahetavad osavõtjad kontrollnumbreid stiilis RS(T) + side järjekorra
number alates 001. Sidede järjekorra number on tõusev ja võistlusetappi läbiv.
5. Võistlustulemuste arvestus
5.1. Iga lõpetatud kahepoolse võistlusside eest, seda sõltumata tööliigist, saab 1 punkti.
Võistlusetapi lõpptulemuse moodustab võistleja poolt antud etapil kogutud punktide
summa.
5.2. Arvestatakse vaid nende jaamadega peetud sidesid, mille kutsung esineb vähemalt
kolme osavõtja aruandes. Kui üks võistlusside osapoolest on oma aruandes eksinud
korrespondendi kutsungiga, vastuvõetud kontrollnumbriga või märkinud valesti tööliigi, ei
saa kumbki osaleja selle side eest arvestuslikke punkte. Samuti ei arvestada sidet, kui
kellaaegade erinevus korrespondentide aruannetes ületab 5 minutit.
5.3. Korrespondentide kutsungid, saadetud ja vastuvõetud kontrollnumbrid ning side tööliik
tuleb märkida aruandes täielikult.
5.4. Osavõtja aruandes tuleb eraldi märkida ka arvestuse liik (kui see nii määratakse):
- osavõtja on noorem kui 18 a.(kaasa arvatud);
- ainult ühe tööliigi kasutamine (CW või SSB);
- NB! Uus 2020.a. - osavõtja saatja võimsus ei ületanud 10W;
- klubijaam (kas ühe või mitme operaatoriga).
5.5. Osaleja erinevate personaalsete kutsungite alt (näiteks ES1TP, ES1TP/2 jne) aasta
jooksul saavutatud tulemused lähevad arvesse ühte koondtulemusse. Tulemus arvestatakse
sellele kutsungile, millist on antud aasta karikavõistluste etappidel enim kasutatud.
5.6. Noorte arvestusse (osavõtjad 18.a. ja nooremad) lähevad aruanded, millistes on
osaleja vanus selgelt ära märgitud. QRP-arvestuseks tuleb samuti see aruandes eraldi
ära märkida.
5.7. Igalt etapilt saavad osavõtjad kohapunkte vastavalt saabunud aruannete arvule.
Näiteks kui aruandeid saabus kokku 7, siis vastavalt viimase koha omanik ehk 7.koht saab
1 punkti, 6.koht 2 punkti jne. tõusvas järjekorras. Esikolmik saab etapilt veel ka lisapunkte:
esikoht 3, teine koht 2 ja kolmas koht 1 lisapunkti. Seega seitsme osavõtjaga etapi
punktiarvestus kujuneb selliselt:
1.koht 10p
2.koht 8p
3.koht 6p
4.koht 4p
5.koht 3p
6.koht 2p
7.koht 1p
Kontroll-logi (check-log) saatnud jaam arvestatakse etapil osalenute üldarvu sisse. Võrdse
tulemuse korral saab etapil parema koha osaleja, kelle tulemuse kinnitusprotsent on parem.
Juhul, kui see on võrdne, saab parema koha osaleja, kelle sidede kinnitusprotsent on
parem. Kui ka see on võrdne, läheb koht jagamisele ning mõlemad osavõtjad saavad
kõrgema koha punktid antud võistlusetapilt.
6.Tulemused ja autasustamine
6.1. Eesti lühilaine karikavõitjaks tuleb osaleja, kes on kogunud võistluste erinevatelt
etappidelt (7 parima etapi tulemusena) suurima arvu kohapunkte.
6.2. Üldklassi kolme parimat autasustatakse karikate ja vastava järgu diplomitega. Võrdse
tulemuse korral saab parema koha operaator, kes on samadel etappidel (vahetus
võistluses) olnud enim kordi teisest parem. Kui see on võrdne, saab parema koha
operaator, kes on hooaja jooksul saavutanud kõrgeima üldkoha (või kellel on neid rohkem).
Kui ka see näitaja on võrdne, saab parema koha operaator, kes on rohkem kordi osa võtnud
karikavõistluste etappidest. Kui ka see on võrdne, läheb koht jagamisele.
6.3. Eraldi karikatega autasustatakse üldklassi arvestuses kolme enim punkte kogunud
SSB, CW ja noort operaatorit, kui nimetatud arvestuse liikides on võistluse lõpetanud
vähemalt neli osavõtjat. Juhul kui nimetatud arvestuse mõnes liigis lõpetanute arv jääb
väiksemaks juhendiga määratud arvust, autasustatakse karika ja diplomiga ainult liigi
parimat ja ülejäänuid diplomitega.
6.4. Eraldi karika ja diplomiga autasustatakse parimat QRP-jaama (võimsus kuni 10W) ja
parimat klubijaama, selle operaatoreid autasustatakse diplomitega.
7. Võistluste aruandlus
Iga karikavõistlustest osavõtja esitab aruande osavõtu kohta (aruandes märkida kellaaeg
UTC-s!) hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates võistlusetapi toimumise ajast.
Kohtunikel on õigus mõjuva põhjuse olemasolul arvestada ka hilinenud aruandeid.
Aruanne tuleb saata e–postiga (ASCII ehk tekstifailina, soovitavalt cabrillos) aadressile:
http://minitest.ee/
Paberkandjal aruanne (ES-minitesti vorm) – kes ei suuda e-aruannet teha - tuleb saata
aadressile:
LL-KV via ES5JR
Ringtee 2-26,
61715 Tõrvandi, Tartumaa
Head võistlemist!
ERAÜ LL toimkond
Info edastatud ERAU poolt www.erau.ee
Eesti 2020.a. LL-karikavõistluste JUHEND 1. Võistluste eesmärk Võistluste eesmärgiks on Eesti lühilaineamatööridest operaatorite oskuste arendamine ja ülalhoidmine läbi kalendriaasta kestva võistluste tsükli, parimate operaatorite välja selgitamine ja noorte raadioamatööride kaasamine raadiosporti. 2. Võistlustest osavõtjad Võistlustest on kutsutud osa võtma kõik Eestis ametlikult registreeritud ja paiknevad amatöör-raadiojaamad. 3. Võistlustingimused 3.1. Kõik osalejad võistlevad üldklassis sõltumata sellest, kas nad peavad sidet ühe või mõlema tööliigiga. 3.2. Isikliku kasutusega raadiojaamade seas on arvestus operaatoripõhine, st sõltumata võistluste etappidel osavõtja poolt kasutatavatest erinevatest kutsungitest, arvestatakse antud operaatori sidepunktid ühtse koondtulemusena. 3.3. Ühe operaatoriga klubijaamad, mille kutsungi järelliide on kahetäheline ja mida on läbi võistluste kasutatud ainult ühe ja sama operaatori poolt, arvatakse klubi soovil operaatoripõhiselt isikliku kasutusega raadiojaamade hulka. 3.4. Mitme operaatoriga klubijaamades võib korraga eetris töötada vaid üks operaator, kuid operaatorit võib võistluse ajal piiramatult vahetada. Klubijaamad, millede kutsungi järelliites on ainult üks täht, arvatakse automaatselt klubijaamade hulka, seda sõltumata tegelikult osa võtnud operaatorite arvust. 4. Võistluste läbiviimine 4.1.Karikavõistlused viib läbi ERAÜ LL-toimkond. 4.2. Võistlused viiakse läbi 9-s etapis laupäeva hommikuti vastavalt ERAÜ kalenderplaanile. Aasta kokkuvõttes lähevad arvesse võistleja 7 parima etapi tulemust. 4.3. Etappide algus on 10:00 Eesti aja (EA) järgi ja lõpp 10:59 EA ning etapid koosnevad kolmest võrdse pikkusega perioodist: 1. periood: 10:00-10:19 EA 2. periood: 10:20-10:39 EA 3. periood: 10:40-10:59 EA. 4.4. Iga perioodi jooksul on võimalik iga jaamaga töötada üks kord mõlemas tööliigis. Lubatud tööliigid on SSB ja CW samaaegselt. Soovitatavad töösagedused: 3530-3560 kHz CW, 3600-3650 kHz SSB. SSB sided võivad toimuda vaid sagedustel üle 3600 kHz ning CW sided vaid sagedustel alla 3600 kHz. 4.5. Maksimaalne lubatud saatja väljundvõimsus on 20dBW ehk 100W. 4.6. Võistluste ajal vahetavad osavõtjad kontrollnumbreid stiilis RS(T) + side järjekorra number alates 001. Sidede järjekorra number on tõusev ja võistlusetappi läbiv. 5. Võistlustulemuste arvestus 5.1. Iga lõpetatud kahepoolse võistlusside eest, seda sõltumata tööliigist, saab 1 punkti. Võistlusetapi lõpptulemuse moodustab võistleja poolt antud etapil kogutud punktide summa. 5.2. Arvestatakse vaid nende jaamadega peetud sidesid, mille kutsung esineb vähemalt kolme osavõtja aruandes. Kui üks võistlusside osapoolest on oma aruandes eksinud korrespondendi kutsungiga, vastuvõetud kontrollnumbriga või märkinud valesti tööliigi, ei saa kumbki osaleja selle side eest arvestuslikke punkte. Samuti ei arvestada sidet, kui kellaaegade erinevus korrespondentide aruannetes ületab 5 minutit. 5.3. Korrespondentide kutsungid, saadetud ja vastuvõetud kontrollnumbrid ning side tööliik tuleb märkida aruandes täielikult. 5.4. Osavõtja aruandes tuleb eraldi märkida ka arvestuse liik (kui see nii määratakse): - osavõtja on noorem kui 18 a.(kaasa arvatud); - ainult ühe tööliigi kasutamine (CW või SSB); - NB! Uus 2020.a. - osavõtja saatja võimsus ei ületanud 10W; - klubijaam (kas ühe või mitme operaatoriga). 5.5. Osaleja erinevate personaalsete kutsungite alt (näiteks ES1TP, ES1TP/2 jne) aasta jooksul saavutatud tulemused lähevad arvesse ühte koondtulemusse. Tulemus arvestatakse sellele kutsungile, millist on antud aasta karikavõistluste etappidel enim kasutatud. 5.6. Noorte arvestusse (osavõtjad 18.a. ja nooremad) lähevad aruanded, millistes on osaleja vanus selgelt ära märgitud. QRP-arvestuseks tuleb samuti see aruandes eraldi ära märkida. 5.7. Igalt etapilt saavad osavõtjad kohapunkte vastavalt saabunud aruannete arvule. Näiteks kui aruandeid saabus kokku 7, siis vastavalt viimase koha omanik ehk 7.koht saab 1 punkti, 6.koht 2 punkti jne. tõusvas järjekorras. Esikolmik saab etapilt veel ka lisapunkte: esikoht 3, teine koht 2 ja kolmas koht 1 lisapunkti. Seega seitsme osavõtjaga etapi punktiarvestus kujuneb selliselt: 1.koht 10p 2.koht 8p 3.koht 6p 4.koht 4p 5.koht 3p 6.koht 2p 7.koht 1p Kontroll-logi (check-log) saatnud jaam arvestatakse etapil osalenute üldarvu sisse. Võrdse tulemuse korral saab etapil parema koha osaleja, kelle tulemuse kinnitusprotsent on parem. Juhul, kui see on võrdne, saab parema koha osaleja, kelle sidede kinnitusprotsent on parem. Kui ka see on võrdne, läheb koht jagamisele ning mõlemad osavõtjad saavad kõrgema koha punktid antud võistlusetapilt. 6.Tulemused ja autasustamine 6.1. Eesti lühilaine karikavõitjaks tuleb osaleja, kes on kogunud võistluste erinevatelt etappidelt (7 parima etapi tulemusena) suurima arvu kohapunkte. 6.2. Üldklassi kolme parimat autasustatakse karikate ja vastava järgu diplomitega. Võrdse tulemuse korral saab parema koha operaator, kes on samadel etappidel (vahetus võistluses) olnud enim kordi teisest parem. Kui see on võrdne, saab parema koha operaator, kes on hooaja jooksul saavutanud kõrgeima üldkoha (või kellel on neid rohkem). Kui ka see näitaja on võrdne, saab parema koha operaator, kes on rohkem kordi osa võtnud karikavõistluste etappidest. Kui ka see on võrdne, läheb koht jagamisele. 6.3. Eraldi karikatega autasustatakse üldklassi arvestuses kolme enim punkte kogunud SSB, CW ja noort operaatorit, kui nimetatud arvestuse liikides on võistluse lõpetanud vähemalt neli osavõtjat. Juhul kui nimetatud arvestuse mõnes liigis lõpetanute arv jääb väiksemaks juhendiga määratud arvust, autasustatakse karika ja diplomiga ainult liigi parimat ja ülejäänuid diplomitega. 6.4. Eraldi karika ja diplomiga autasustatakse parimat QRP-jaama (võimsus kuni 10W) ja parimat klubijaama, selle operaatoreid autasustatakse diplomitega. 7. Võistluste aruandlus Iga karikavõistlustest osavõtja esitab aruande osavõtu kohta (aruandes märkida kellaaeg UTC-s!) hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates võistlusetapi toimumise ajast. Kohtunikel on õigus mõjuva põhjuse olemasolul arvestada ka hilinenud aruandeid. Aruanne tuleb saata e–postiga (ASCII ehk tekstifailina, soovitavalt cabrillos) aadressile:
- Üksikasjad
EESTI LÜHILAINE VÕISTLUSTE „LL-VÄLIPÄEV“ JUHEND
1. Võistluste eesmärk ja osavõtjad.
1.1. Võistluste läbiviimise eesmärgiks on:
- Eesti lühilaineamatööride tegevuse aktiviseerimine ja võistlussidede praktiseerimine
välitingimustes;
- Eesti parimate lühilaineoperaatorite väljaselgitamine sidepidamises välitingimustes.
1.2. Võistlused on auhinnavõistlused ja avatud osavõtuks kõigile ES kutsungit omavatele
raadioamatööridele.
2. Võistluste läbiviimise aeg ja üldtingimused.
2.1. Võistlused viiakse läbi igal aastal juunikuu esimesel laupäeval.
NB! 2020. a. viiakse võistlused läbi 6. juunil.
2.2. Võistlused algavad kell 16:00 ja lõpevad kell 17:29 Eesti aja järgi.
2.3. Võistlustest osavõtjad jaotatakse kahte gruppi: välitingimustes ja mitte-välitingimustes
töötavad raadiojaamad.
2.3. Võistlussidede pidamisel on lubatud kasutada saateliikidena ainult raadiotelegraafi (CW)
ja raadiotelefoni (SSB).
2.4. Võistlused viiakse läbi 80m lainealal järgmistes sageduslõikudes:
- raadiotelegraaf (CW) - 3530...3570 kHz. NB! Sagedusvahemik 3560...3570 kHz on üldiseks
väljakutseks eraldatud VAID QRP (C klassi) jaamadele, teiste võistlusklasside jaamad tohivad
antud vahemikus töötada vaid C-klassi jaamadega!
- raadiotelefon (SSB) - 3600...3660 kHz. NB! Sagedusvahemik 3650...3660 kHz on üldiseks
väljakutseks eraldatud VAID QRP (C klassi) jaamadele, teiste võistlusklasside jaamad tohivad
antud vahemikus töötada vaid C-klassi jaamadega!
3. Võistlusklassid.
Võistlustest osavõtjad jaotatakse järgmistesse klassidesse:
3.1. klass A – üks operaator välitingimustes. Klassi tunnuseks on isikliku tööloaga raadiojaama
kutsung koos võistlustähisega „A“ üle murrujoone (nt ES1OX/A, ES3BM/A jne);
3.2. klass B – mitte rohkem kui 3 operaatorit välitingimustes. Klassi tunnuseks on
ühiskasutusega raadiojaama kutsung koos võistlustähisega „B“ üle murrujoone (nt ES1A/B,
ES5YG/B jne);
3.3. klass C - üks operaator QRP (max 10W) välitingimustes. Klassi tunnuseks on isikliku
tööloaga raadiojaama kutsung koos võistlustähisega „C“ üle murrujoone (nt ES1MSD/C,
ES5QA/C jne.);
3.4. klassides A, B ja C lisatakse raadiojaama kutsungile üle murrujoone ainult võistlusklassi
tähis ilma ajutise asukoha kutsungipiirkonna numbrita (vt. ülaltoodud näidised);
3.5 klass D – üks operaator mitte-välitingimustes. Klass on ühine nii isikliku kui ka
ühiskasutusega tööloaga raadiojaamadele. Klassis D osalev jaam lisab ajutisest asukohast
töötades oma kutsungile üle murrujoone ajutise kutsungipiirkonna numbri vastavalt
kehtivatele side-eeskirjadele (nt ES1QD/0).
4. Võistlustingimused.
4.1. Reeglid välitingimustes töötavatele jaamadele:
4.1.1. suvaline asukoht Eesti Vabariigi territooriumil; raadiojaam koos toiteallika ja antenniga
peab olema püstitatud vähemalt 100m eemal paiksetest ehitistest ja elektrivõrgust;
4.1.2. raadiojaama toide on autonoomne; võrguvoolu kasutamine aparatuuri toiteks ei ole
lubatud;
4.1.3. saatja väljundvõimsuseks on lubatud maksimaalselt 100W, klassis C 10W;
4.1.4. antenni püstitamiseks ei ole lubatud kasutada paikseid ehitisi nagu hooned, tornid jne.
Kasutamiseks sobivad kõik looduslikud objektid (nt puud) või kaasa võetud ning võistleja poolt
püstitatud mastid;
4.1.5. igal ajahetkel tohib ühe ja sama osavõtja raadiojaamalt olla eetris vaid üks signaal;
4.1.6. arvestakse sidesid kõikide antud võistluses osalevate jaamadega.
2
4.2. Reeglid mitte-välitingimustes töötavatele osavõtjatele:
4.2.1. saatja väljundvõimsuseks on lubatud maksimaalselt 100W;
4.2.2. arvestatakse sidesid vaid välitingimustes paiknevate jaamadega;
4.2.3. igal ajahetkel tohib ühe ja sama osavõtja raadiojaamalt olla eetris vaid üks signaal.
4.3. Võistlusperioodid, sidepidamise kord, raport ja punktisüsteem:
4.3.1. Võistlused koosnevad kolmest ajaliselt võrdsest perioodist:
I periood - 16:00 kuni 16:29;
II periood - 16:30 kuni 16:59;
III periood - 17:00 kuni 17:29.
4.3.2. Võistlussided on lubatud vaid antud tööliigi jaoks ettenähtud sagedusalas.
4.3.3. Ühes ja samas perioodis arvestatakse side iga osavõtva jaamaga üks kord mõlemal
tööliigil. Seega saab sama jaamaga pidada antud pooltunnis kaks sidet – ühe SSB-s ja teise
CW-s.
4.3.4. Võistlejad vahetavad side käigus kontrollnumbreid, mis koosnevad RS(T) + side
järjekorranumbrist alates 001 + kahetähelisest maakonna/linna lühendist sõltuvalt
raadiojaama paiknemisest võistluste ajal – vastavalt NRAU-Baltic Contest’i tabelile Eesti kohta
(nt HR – Harjumaa jne – vt lühendite tabel juhendi lõpus!). Side järjekorranumber on kogu
võistlust läbiv.
Näide: 599 001 HR.
4.3.5. Iga täieliku kahepoolse võistlusside eest, seda sõltumata tööliigist, arvestatakse
võistlejale sidepunkte järgnevalt:
- side välitingimustes töötavate jaamadega:
võistlustähistega „A“ ja „B“ - 2 punkti; võistlustähisega „C“ – 3 punkti;
- side mitte-välitingimustes töötava jaamaga 1 punkt.
4.3.6. Iga esmakordselt töötatud kahetäheline maakonna/linna lühend, välja arvatud võistleja
enda asukoha lühend, sõltumata tööliigist, annab ühe kordaja. Maksimaalseks kordajaks on
seega 15.
4.3.7. Võistleja lõpptulemuseks on kõikide sidedepunktide summa korrutis koondkordajaga.
Näide: 75 x 14 = 1125 p.
5. Võistlustest osavõtja aruanne
5.1. Iga võistlustest osavõtja esitab nõuetekohase kirjaliku aruande LL KV formaadis kõigi
tema poolt võistluste käigus peetud võistlussidede kohta. Elektroonselt esitatud aruanne peab
olema tekstiformaadis (ASCII).
5.2. Aruande logilehed vormistatakse sidenumbri kasvavas järjekorras, näidates millisel
tööliigil on konkreetsed sided peetud, millised on nende eest saadud punktid ja milliste
maakonna/linna lühendite eest on arvestatud kordaja.
5.3. Side kellaaeg aruandes peab olema märgitud Eesti aja järgi. Korrespondentide
omavahelise side aeg ei või erineda rohkem kui 5 minutit.
5.4. Võistlustes lähevad arvesse kõik täielikud kahepoolsed sided, kui need vastavad p. 4.1-
4.3. toodud sidepidamise korrale. Mittetäielikuks sideks loetakse selline side, kui on
puudulikult vastuvõetud korrespondendi kutsung, tema poolt saadetud kontrollnumber või
kahetäheline maakonna/linna lühend, esineb side kellaaegade lubatust suurem erinevus või on
aruandesse märgitud vale tööliik. Mittetäieliku side korral kaotavad punktid mõlemad side
osapooled. Juhul, kui võistleja on eksinud side logisse panekul perioodi reegli vastu ja antud
side muutub mittelubatud kordussideks, korrespondendi logis aga nimetatud eksimust ei ole,
kaotab sidepunktid vaid eksinud võistleja, mitte tema korrespondent.
5.5. Kõik võistlustest osavõtjad näitavad aruandes ära ka oma asukoha täieliku, s.o.
kuuekohalise tähistusega QTH-lokaatori.
5.6. Arvesse lähevad vaid need võistlustest osavõtjate aruanded, mis on lähetatud võistluste
kohtunike kogule määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 5 päeva jooksul peale võistluste
toimumist.
6. Võistluste võitjate autasustamine.
6.1. Võistluste võitjaid kõikides klassides autasustatakse diplomi ning karikaga.
3
6.2. Võistlusklassides „A“, „B“ ja „C“ autasustatakse diplomitega ning ka karikatega teise ning
kolmanda koha saavutanud võistlejaid juhul, kui nimetatud võistlusklassides lõpetas võistluse
arvestatud tulemusega neli või rohkem osavõtjat.
6.3. Võistlusklassis „D“ teise ning kolmanda koha saavutanud võistlejaid autasustatakse
vastava järgu diplomitega.
6.4. Parimat individuaalarvestuse noort klassis „A“ autasustatakse karika ning diplomiga.
6.5. Võistluste organiseerija omab õigust täiendavalt autasustada võistlustel osalenud
võistlejaid eriauhindadega vastavalt organiseerija võimalustele ja/või auhinna annetaja
ettepanekule. Näiteks - parimat „ainult CW“ või „ainult SSB“ operaatorit klassis „C“ jms.
7. Diskvalifitseerimine.
Võistluste kohtunike kogul on õigus diskvalifitseerida võistlustest osavõtja käesolevas juhendis
toodud ettekirjutiste mittetäitmise või kehtivate side-eeskirjade rikkumise korral antud
võistluste toimumise ajal. Kohtunike kogu otsus võistleja diskvalifitseerimise kohta on lõplik ja
ei kuulu vaidlustamisele.
8. Aruande esitamise kord ning tähtaeg.
Võistlusaruanne on soovitatav esitada elektroonselt e-posti vahendusel, kohustuslik on
seejuures kasutada ASCII ehk tekstiformaati. Aruanne tuleb saata hiljemalt 5 (viis) päeva
peale võistluse lõppemist aadressile:
Paberkandjal esitatud aruanne tuleb saata samuti 5 päeva jooksul (arvestatakse postitempli
kuupäeva) aadressile:
Mart Osmin
Pargi 1-89
79601 Alu
Rapla maakond
ERAÜ LL toimkond
ES - Estonia 16 kordajat
Eesti maakondade lühendite tabel
HM Hiiumaa PU Pärnu
HR Harju RP Rapla
IV Ida-Viru SR Saaremaa
JG Jõgeva TA Tartu
JR Järva TL Tallinn
LN Lääne VC Valga
LV Lääne-Viru VO Võru
PL Põlva VP Viljandi
Info edastatur ERAU poolt. www.erau.ee
- Üksikasjad
EESTI LAHTISTE LÜHILAINE (LL) MEISTRIVÕISTLUSTE
JUHEND
1. Võistluste eesmärk ja osavõtjad.
1.1. Võistluste läbiviimise eesmärgiks on:
- Eesti lühilaineamatööride tegevuse aktiviseerimine ja rahvusvaheliste võistlussidede
praktiseerimine lühilainetel;
- Eesti meistrite väljaselgitamine sidepidamises lühilainetel.
1.2. Võistlused on rahvusvaheliselt lahtised auhinnavõistlused ja avatud osavõtuks kõigile
kehtivat raadioamatöörjaama tööluba omavatele raadioamatööridele.
2. Võistluste läbiviimise aeg, koht ja üldtingimused.
2.1. Võistlused viiakse läbi igal aastal aprillikuu kolmandal laupäeval.
NB! 2020. a viiakse meistrivõistlused läbi 18. aprillil.
2.2. Võistlused algavad kl. 05:00 UTC ja lõpevad kl. 08:59 UTC.
2.3. Võistlustest osavõtjate paiknemine on vaba.
2.4 Võistlussidede pidamisel on lubatud kasutada saateliikidena ainult raadiotelegraafi (CW)
ja raadiotelefoni (SSB).
2.5. Võistlused viiakse läbi üheaegselt 80m ja 40m lainealadel ja järgmistes sagedusalades:
- raadiotelegraaf (CW) - 3510...3560 kHz ja 7010...7040 kHz,
- raadiotelefon (SSB) - 3600...3650 kHz ja 3700...3750 kHz ning 7050...7150 kHz.
2.6. Võistlustest osavõtja on kohustatud võistluste käigus täielikult järgima IARU 1. regiooni
soovitusi ja Eesti sidemäärustega kehtestatud nõudeid amatöörraadioside saateliikidele,
kiirgusklassidele ning saatevõimsuste piirväärtustele antud võistlustel kasutatavates
sagedusalades.
3. Võistlusklassid
Võistlustest osavõtjad jaotatakse järgmistesse meistrivõistluste klassidesse:
3.1. klass A - mitmevõistluse üldarvestus; üks operaator ja mõlemad tööliigid (MIX);
3.2. klass B - sidepidamine raadiotelefonil; üks operaator, ainult SSB;
3.3. klass C - sidepidamine raadiotelegraafis; üks operaator, ainult CW;
3.4. klass D - ühiskasutusega amatöörraadiojaamad (edasi tekstis „klubijaamad”), kuni kolm
operaatorit, mõlemad tööliigid;
3.5. klass E - kuuldejaamad; üks operaator ja mõlemad tööliigid;
3.6. klass F – raadioklubide (edasi tekstis „klubid”) vaheline paremusjärjestus.
4. Võistlustingimused.
4.1. Võistluste ajal, seda vaatamata osavõtja võistlusklassile, tohib igal ajahetkel ühelt ja
samalt osavõtjalt olla eetris vaid ühe saatja signaal.
4.2. Iga võistlusest osavõtja tulemust arvestatakse ainult ühes, tema enda poolt määratud
võistlusklassis. Kui võistleja on mingi raadioklubi liige ja sellest teavitab võistluste kohtunike
kogu juhendi p. 6.2. toodud korras, siis osaleb ta oma võistlusklassi lõpptulemusega lisaks ka
klassis F, ehk klubidevahelise paremusjärjestuse määramisel.
4.3. Võistlejatele Eestist on korrespondentide valik vaba, võistlejad väljaspoolt Eestit saavad
töötada ainult Eesti võistlejatega.
4.4. Võistluste aeg koosneb neljast ajaliselt võrdsest perioodist (osavõistlusest) vastavalt:
I periood - kl. 05:00 kuni kl. 05:59 UTC;
II periood - kl. 06:00 kuni kl. 06:59 UTC;
III periood - kl. 07:00 kuni kl. 07:59 UTC ja
IV periood - kl. 08:00 kuni kl. 08:59 UTC.
4.5. NB! Kordussided võistlustes on lubatud! Iga periood (tund) on kordussidede mõistes
uueks, sõltumatuks osavõistluseks, kusjuures sama korrespondendiga saab samal lainealal
pidada sama perioodi (tunni) jooksul ühe side CW-s ja ühe side SSB-s. Samuti on lubatud
pidada antud perioodis sama korrespondendiga uut sidet laineala vahetamisel. Seega on
mõlemat tööliiki kasutavatel võistlejatel (klassid A ja D) maksimaalselt võimalik ühe
korrespondendiga pidada võistluste jooksul 16 sidet – 8 sidet 40m lainealal ja 8 sidet 80m
lainealal. Ühe tööliigi võistlusklassides (klassid B ja C) on maksimaalseks sidearvuks
vastavalt 4 sidet 40-l ja 4 sidet 80-l. Kõik sided peavad olema peetud antud saateliigile
ettenähtud sagedusalas, st lähtudes käesoleva juhendi punktis 2.5. toodud sagedusjaotusest
saateliikide järgi.
4.6. Võistlejad vahetavad side käigus kontrollnumbreid, mis koosnevad RS(T) + side
järjekorra numbrist alates 001. Side järjekorra number on kogu võistlust läbiv ehk
sagedusala vahetusega sidede numeratsiooni andmine jätkub endiselt sidede hulga tõusvas
järjestuses.
4.7. Iga täieliku kahepoolse võistlusside eest arvestatakse võistlejale sidepunkte vastavalt:
- side raadiotelefonil (SSB), 1 punkt;
- side raadiotelegraafis (CW), 2 punkti.
4.8. Täielikuks ja arvestuslikuks võistlussideks loetakse ainult sellist kahepoolset sidet
võistluste ajal, kus mõlemad side osapooled kasutavad sama saateliiki, on vastastikku
saatnud ja vastu võtnud ning täielikult aruandesse kandnud oma raadiojaamade kutsungid ja
side kestel saadetud ning vastuvõetud kontrollnumbrid ja antud kahepoolse side toimumise
aeg mõlema side osapoole aruannetes ei erine omavahel rohkem kui 5 minutit.
4.9. Võistluste sidepunktide kordajaks on võistlussidede käigus kogutud erinevate ESkutsungipiirkondade (ES1...ES0) summa kahe erineva laineala ja saateliigi kokkuvõttes.
Võistleja enda piirkonda kordajaks ei loeta. Võistlusklassides A, D ja E (mõlemad saateliigid)
on suurim võimalik arvestuslik kordaja kahel lainealal ja saateliigil kokku seega 36,
võistlusklassides B ja C (üks saateliik) vastavalt 18. NB! Võistleja osalemisel väljaspool oma
tööloapõhist kutsungipiirkonda kasutatakse üle murru järelliidet – nt ES1XX/2, mida kordaja
mõistes loetakse ES2.
4.10. Eesti võistleja side väljapoole Eestit läheb arvesse vaid juhul, kui antud side leidis
kinnitust selle korrespondendi poolt saadetud võistlusaruandes või kui nimetatud aruande
mittelaekumisel selle korrespondendi kutsung esineb kokku vähemalt kolmes Eesti võistleja
võistlusaruandes.
4.11 Eesti võistleja side teise Eesti võistlejaga läheb arvesse vaid juhul, kui nimetatud
korrespondendi kutsung, sõltumata tema poolt võistlusaruande saatmisest või
mittesaatmisest, esineb kokku vähemalt kolmes Eesti võistleja võistlusaruandes.
4.12. Klubijaamas on lubatud kasutada võistluste ajal mitte rohkemat kui kolme operaatorit.
Amatöörjaamad, millede kutsungi järelliites on ainult üks täht, arvatakse klubijaamade
klassi, seda sõltumata tegelikult osa võtnud operaatorite arvust.
5. Võistluste lõpptulemus
5.1. Võistleja lõpptulemuseks võistlusklassides A, B, C, D ja E on antud võistluste käigus
kogutud sidepunktide summa korrutatud saavutatud kordajate summaga.
Näide:
a) Võistleja klassis A kogus kahel lainealal (80 ja 40 m) saateliigis CW 100 (50
sidet) sidepunkti, saateliigis SSB 100 (100 sidet) sidepunkti. Arvestuslik
kordaja on kahe laineala ja saateliigi kokkuvõttes 30. Võistleja lõpptulemus
on: (100 + 100) x 30 = 6000 punkti.
b) Võistleja klassis B kogus kahel lainealal (80 ja 40 m) saateliigis SSB 200 (200
sidet) sidepunkti. Arvestuslik kordaja on 18. Võistleja lõpptulemus on: 200 x
18 = 3600 punkti.
5.2. Klassis F (klubide omavaheline paremusjärjestus) konkureeriva klubi koondtulemuseks
on antud raadioklubi kõigi liikmete poolt võistluste erinevates võistlusklassides saavutatud
lõpptulemuste punktide summa.
6. Võistlustest osavõtja aruanne
6.1. Iga võistlustest osavõtja esitab võistluste kohtunike kogule kirjaliku aruande kõigi tema
poolt võistluste käigus peetud võistlussidede kohta.
6.2. Aruanne esitatakse eelistatavalt elektrooniliselt Cabrillo formaadis. Aruandes tuleb ära
märkida võistleja klubiline kuuluvus (juriidilisest isikust raadioklubi või ERAÜ juhatuse juures
registreeritud raadioklubi nimetus), kui osavõtja saab ja tahab end nii määratleda.
6.3. Kellaaeg aruandes peab olema märgitud UTC järgi.
6.4. Arvesse lähevad vaid need võistlustest osavõtjate aruanded, mis on lähetatud võistluste
kohtunike kogule määratud tähtajaks.
6.5. ERAÜ LL-toimkond soovitab võistlemiseks kasutada N1MM+ tarkvara, kus antud
võistluse jaoks on tehtud spetsiaalne seadistus:
https://www.erau.ee/et/luehilained/69-tavakuelastajad-artiklid/364-n1mm-in-es-open
7. Võistluste võitjate autasustamine
7.1. Võistluste võitjale meistrivõistluste mitmevõistluse üldarvestuses (klass A) omistatakse
Eesti meistri nimetus lühilaine-mitmevõistluses ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste
suure kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ja auhinnaga.
Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste suure
hõbe- ja pronksmedaliga ning vastava koha diplomiga ja auhinnaga.
7.2. Võistluste võitjale meistrivõistluste klassis B omistatakse Eesti meistri nimetus
sidepidamises lühilaine raadiotelefonil ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste väikese
kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ning auhinnaga.
Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste väikese
hõbe- ja pronksmedaliga, vastava koha diplomiga ning auhinnaga.
7.3. Võistluste võitjale meistrivõistluste klassis C omistatakse Eesti meistri nimetus
sidepidamises lühilaine raadiotelegraafil ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste
väikese kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ning auhinnaga.
Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste väikese
hõbe- ja pronksmedaliga, vastava koha diplomiga ning auhinnaga.
7.4. Võistluste võitjale klubijaamade omavahelises arvestuses (klass D) omistatakse Eesti
meistrivõistluste parima võistkonna nimetus sidepidamises lühilainetel. Võitjat raadioklubi
võistkonda autasustatakse auhinnaga ja 1. koha diplomiga, võistkonna liikmeid Eesti
meistrivõistluste väikeste kuldmedalitega ja 1. koha diplomitega.
Teise ja kolmanda koha saavutanud võistkondi autasustatakse vastava koha diplomiga,
võistkondade liikmeid Eesti meistrivõistluste väikeste hõbe- ja pronksmedalitega ning
vastava koha diplomitega.
7.5. Võistluste võitjat klassis E autasustatakse 1. koha diplomiga ja mälestus-esemega. Teise
ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastava koha diplomitega.
7.6. Võistluste võitjat klubide omavahelises arvestuses (klass F) autasustatakse ERAÜ
rändauhinnaga ja 1. koha diplomiga. Teise ja kolmanda koha saavutanud klubisid
autasustatakse vastava koha diplomitega.
7.7. Klubide omavaheline paremusjärjestus klassis F selgitatakse konkureerivate klubide
liikmete, kes on ennast määratlenud konkreetse klubi või amatööride kollektiivi liikmena
vastavalt käesoleva juhendi punktis 6.2. toodud korrale, lõpptulemuste liitmise teel.
7.8. Võistlusklassides A, B ja C kolme parima punktisumma saavutanud ja maksimaalselt
20dBW (100W) väljundvõimsust kasutanud üksikosavõtjat autasustatakse (alamklassid A1,
B1 ja C1) Eesti meistrivõistluste väikeste medalitega ja vastava koha diplomitega eeldusel, et
nimetatud väljundvõimsus on osavõtja aruandes selgelt ära näidatud.
7.9. Võistlusklassis D kolme parima punktisumma saavutanud ja maksimaalselt 20dBW
(100W) väljundvõimsust kasutanud klubijaama, mille kõik operaatorid olid võistluste ajal
nooremad kui 19 a., autasustatakse (alamklass D1) vastava koha diplomitega ja
auhindadega eeldusel, et nende operaatorite vanused ja nimetatud väljundvõimsus on
osavõtja aruandes selgelt ära näidatud.
7.10. Individuaalarvestuses kolme parima punktisumma saavutanud noort operaatorit
vanuses kuni 19 a. ja eeldusel, et operaatori vanus on osavõtja aruandes selgelt ära
näidatud, autasustatakse vastava koha diplomite ja auhindadega.
7.11. Eraldi autasustatakse individuaalarvestuses (sõltumata võistlusklassist) kolme suurima
punktisumma saavutanud operaatoreid vanuses vähemalt 65 aastat, kui osavõtja on oma
aruandes vanuse selgelt ära näidanud.
7.12. Meistrivõistluste võitjate täielik autasustamine auhindade ja medalitega kõikides
võistlusklassides toimub ainult juhul, kui antud eraldi võistlusklassides on võistlused
lõpetanud ja saavutanud tulemuse vähemalt neli osavõtjat. Kõigil muudel juhtudel
autasustatakse võitjaid ainult vastava koha diplomiga.
7.13. Välisosavõtjatest võitjate autasustamine toimub eraldi juhendi järgi.
7.14. Võrdse tulemuse korral saab parema koha osavõtja, kelle tulemuse kinnitusprotsent on
parem. Juhul, kui see on võrdne, saab parema koha osavõtja, kelle sidede kinnitusprotsent
on parem. Kui ka see osutub võrdseks, läheb koht jagamisele.
7.15. Meistrivõistluste tulemuste lõpp-protokoll kuulub kinnitamisele ERAÜ juhatuse poolt.
8. Diskvalifitseerimine.
8.1. Võistluste kohtunike kogul on õigus diskvalifitseerida võistluste osavõtja käesoleva
võistluste juhendis toodud ettekirjutiste mittetäitmise korral, kehtivate side-eeskirjade
tahtliku rikkumise tuvastamisel antud võistluste vältel või valeandmete teadlikul esitamisel
oma võistlusaruandes.
8.2. Kohtunike kogu otsus võistleja diskvalifitseerimise kohta antud võistlustel on lõplik ja ei
kuulu vaidlustamisele.
9. Aruande esitamise kord.
Võistlusaruanne tuleb esitada elektroonselt Cabrillo formaadis hiljemalt jooksva aasta 1.
maiks kas e-posti vahendusel või laadida see üles ES Open’i kodulehel:
E-post:
ES-OPEN kodulehe aadress: http://esopen.eu/
Edukat võistlemist!
ERAÜ LL-toimkond
Info edastatud ERAU poolt. www.erau.ee
EESTI LAHTISTE LÜHILAINE (LL) MEISTRIVÕISTLUSTE JUHEND 1. Võistluste eesmärk ja osavõtjad. 1.1. Võistluste läbiviimise eesmärgiks on: - Eesti lühilaineamatööride tegevuse aktiviseerimine ja rahvusvaheliste võistlussidede praktiseerimine lühilainetel; - Eesti meistrite väljaselgitamine sidepidamises lühilainetel. 1.2. Võistlused on rahvusvaheliselt lahtised auhinnavõistlused ja avatud osavõtuks kõigile kehtivat raadioamatöörjaama tööluba omavatele raadioamatööridele. 2. Võistluste läbiviimise aeg, koht ja üldtingimused. 2.1. Võistlused viiakse läbi igal aastal aprillikuu kolmandal laupäeval. NB! 2020. a viiakse meistrivõistlused läbi 18. aprillil. 2.2. Võistlused algavad kl. 05:00 UTC ja lõpevad kl. 08:59 UTC. 2.3. Võistlustest osavõtjate paiknemine on vaba. 2.4 Võistlussidede pidamisel on lubatud kasutada saateliikidena ainult raadiotelegraafi (CW) ja raadiotelefoni (SSB). 2.5. Võistlused viiakse läbi üheaegselt 80m ja 40m lainealadel ja järgmistes sagedusalades: - raadiotelegraaf (CW) - 3510…3560 kHz ja 7010…7040 kHz, - raadiotelefon (SSB) - 3600…3650 kHz ja 3700…3750 kHz ning 7050…7150 kHz. 2.6. Võistlustest osavõtja on kohustatud võistluste käigus täielikult järgima IARU 1. regiooni soovitusi ja Eesti sidemäärustega kehtestatud nõudeid amatöörraadioside saateliikidele, kiirgusklassidele ning saatevõimsuste piirväärtustele antud võistlustel kasutatavates sagedusalades. 3. Võistlusklassid Võistlustest osavõtjad jaotatakse järgmistesse meistrivõistluste klassidesse: 3.1. klass A - mitmevõistluse üldarvestus; üks operaator ja mõlemad tööliigid (MIX); 3.2. klass B - sidepidamine raadiotelefonil; üks operaator, ainult SSB; 3.3. klass C - sidepidamine raadiotelegraafis; üks operaator, ainult CW; 3.4. klass D - ühiskasutusega amatöörraadiojaamad (edasi tekstis „klubijaamad”), kuni kolm operaatorit, mõlemad tööliigid; 3.5. klass E - kuuldejaamad; üks operaator ja mõlemad tööliigid; 3.6. klass F – raadioklubide (edasi tekstis „klubid”) vaheline paremusjärjestus. 4. Võistlustingimused. 4.1. Võistluste ajal, seda vaatamata osavõtja võistlusklassile, tohib igal ajahetkel ühelt ja samalt osavõtjalt olla eetris vaid ühe saatja signaal. 4.2. Iga võistlusest osavõtja tulemust arvestatakse ainult ühes, tema enda poolt määratud võistlusklassis. Kui võistleja on mingi raadioklubi liige ja sellest teavitab võistluste kohtunike kogu juhendi p. 6.2. toodud korras, siis osaleb ta oma võistlusklassi lõpptulemusega lisaks ka klassis F, ehk klubidevahelise paremusjärjestuse määramisel. 4.3. Võistlejatele Eestist on korrespondentide valik vaba, võistlejad väljaspoolt Eestit saavad töötada ainult Eesti võistlejatega. 4.4. Võistluste aeg koosneb neljast ajaliselt võrdsest perioodist (osavõistlusest) vastavalt: I periood - kl. 05:00 kuni kl. 05:59 UTC; II periood - kl. 06:00 kuni kl. 06:59 UTC; III periood - kl. 07:00 kuni kl. 07:59 UTC ja IV periood - kl. 08:00 kuni kl. 08:59 UTC. 4.5. NB! Kordussided võistlustes on lubatud! Iga periood (tund) on kordussidede mõistes uueks, sõltumatuks osavõistluseks, kusjuures sama korrespondendiga saab samal lainealal pidada sama perioodi (tunni) jooksul ühe side CW-s ja ühe side SSB-s. Samuti on lubatud pidada antud perioodis sama korrespondendiga uut sidet laineala vahetamisel. Seega on mõlemat tööliiki kasutavatel võistlejatel (klassid A ja D) maksimaalselt võimalik ühe korrespondendiga pidada võistluste jooksul 16 sidet – 8 sidet 40m lainealal ja 8 sidet 80m lainealal. Ühe tööliigi võistlusklassides (klassid B ja C) on maksimaalseks sidearvuks vastavalt 4 sidet 40-l ja 4 sidet 80-l. Kõik sided peavad olema peetud antud saateliigile ettenähtud sagedusalas, st lähtudes käesoleva juhendi punktis 2.5. toodud sagedusjaotusest saateliikide järgi. 4.6. Võistlejad vahetavad side käigus kontrollnumbreid, mis koosnevad RS(T) + side järjekorra numbrist alates 001. Side järjekorra number on kogu võistlust läbiv ehk sagedusala vahetusega sidede numeratsiooni andmine jätkub endiselt sidede hulga tõusvas järjestuses. 4.7. Iga täieliku kahepoolse võistlusside eest arvestatakse võistlejale sidepunkte vastavalt: - side raadiotelefonil (SSB), 1 punkt; - side raadiotelegraafis (CW), 2 punkti. 4.8. Täielikuks ja arvestuslikuks võistlussideks loetakse ainult sellist kahepoolset sidet võistluste ajal, kus mõlemad side osapooled kasutavad sama saateliiki, on vastastikku saatnud ja vastu võtnud ning täielikult aruandesse kandnud oma raadiojaamade kutsungid ja side kestel saadetud ning vastuvõetud kontrollnumbrid ja antud kahepoolse side toimumise aeg mõlema side osapoole aruannetes ei erine omavahel rohkem kui 5 minutit. 4.9. Võistluste sidepunktide kordajaks on võistlussidede käigus kogutud erinevate ESkutsungipiirkondade (ES1…ES0) summa kahe erineva laineala ja saateliigi kokkuvõttes. Võistleja enda piirkonda kordajaks ei loeta. Võistlusklassides A, D ja E (mõlemad saateliigid) on suurim võimalik arvestuslik kordaja kahel lainealal ja saateliigil kokku seega 36, võistlusklassides B ja C (üks saateliik) vastavalt 18. NB! Võistleja osalemisel väljaspool oma tööloapõhist kutsungipiirkonda kasutatakse üle murru järelliidet – nt ES1XX/2, mida kordaja mõistes loetakse ES2. 4.10. Eesti võistleja side väljapoole Eestit läheb arvesse vaid juhul, kui antud side leidis kinnitust selle korrespondendi poolt saadetud võistlusaruandes või kui nimetatud aruande mittelaekumisel selle korrespondendi kutsung esineb kokku vähemalt kolmes Eesti võistleja võistlusaruandes. 4.11 Eesti võistleja side teise Eesti võistlejaga läheb arvesse vaid juhul, kui nimetatud korrespondendi kutsung, sõltumata tema poolt võistlusaruande saatmisest või mittesaatmisest, esineb kokku vähemalt kolmes Eesti võistleja võistlusaruandes. 4.12. Klubijaamas on lubatud kasutada võistluste ajal mitte rohkemat kui kolme operaatorit. Amatöörjaamad, millede kutsungi järelliites on ainult üks täht, arvatakse klubijaamade klassi, seda sõltumata tegelikult osa võtnud operaatorite arvust. 5. Võistluste lõpptulemus 5.1. Võistleja lõpptulemuseks võistlusklassides A, B, C, D ja E on antud võistluste käigus kogutud sidepunktide summa korrutatud saavutatud kordajate summaga. Näide: a) Võistleja klassis A kogus kahel lainealal (80 ja 40 m) saateliigis CW 100 (50 sidet) sidepunkti, saateliigis SSB 100 (100 sidet) sidepunkti. Arvestuslik kordaja on kahe laineala ja saateliigi kokkuvõttes 30. Võistleja lõpptulemus on: (100 + 100) x 30 = 6000 punkti. b) Võistleja klassis B kogus kahel lainealal (80 ja 40 m) saateliigis SSB 200 (200 sidet) sidepunkti. Arvestuslik kordaja on 18. Võistleja lõpptulemus on: 200 x 18 = 3600 punkti. 5.2. Klassis F (klubide omavaheline paremusjärjestus) konkureeriva klubi koondtulemuseks on antud raadioklubi kõigi liikmete poolt võistluste erinevates võistlusklassides saavutatud lõpptulemuste punktide summa. 6. Võistlustest osavõtja aruanne 6.1. Iga võistlustest osavõtja esitab võistluste kohtunike kogule kirjaliku aruande kõigi tema poolt võistluste käigus peetud võistlussidede kohta. 6.2. Aruanne esitatakse eelistatavalt elektrooniliselt Cabrillo formaadis. Aruandes tuleb ära märkida võistleja klubiline kuuluvus (juriidilisest isikust raadioklubi või ERAÜ juhatuse juures registreeritud raadioklubi nimetus), kui osavõtja saab ja tahab end nii määratleda. 6.3. Kellaaeg aruandes peab olema märgitud UTC järgi. 6.4. Arvesse lähevad vaid need võistlustest osavõtjate aruanded, mis on lähetatud võistluste kohtunike kogule määratud tähtajaks. 6.5. ERAÜ LL-toimkond soovitab võistlemiseks kasutada N1MM+ tarkvara, kus antud võistluse jaoks on tehtud spetsiaalne seadistus: https://www.erau.ee/et/luehilained/69-tavakuelastajad-artiklid/364-n1mm-in-es-open 7. Võistluste võitjate autasustamine 7.1. Võistluste võitjale meistrivõistluste mitmevõistluse üldarvestuses (klass A) omistatakse Eesti meistri nimetus lühilaine-mitmevõistluses ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste suure kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ja auhinnaga. Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste suure hõbe- ja pronksmedaliga ning vastava koha diplomiga ja auhinnaga. 7.2. Võistluste võitjale meistrivõistluste klassis B omistatakse Eesti meistri nimetus sidepidamises lühilaine raadiotelefonil ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste väikese kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ning auhinnaga. Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste väikese hõbe- ja pronksmedaliga, vastava koha diplomiga ning auhinnaga. 7.3. Võistluste võitjale meistrivõistluste klassis C omistatakse Eesti meistri nimetus sidepidamises lühilaine raadiotelegraafil ja teda autasustatakse Eesti meistrivõistluste väikese kuldmedaliga, 1. koha diplomiga ning auhinnaga. Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastavalt Eesti meistrivõistluste väikese hõbe- ja pronksmedaliga, vastava koha diplomiga ning auhinnaga. 7.4. Võistluste võitjale klubijaamade omavahelises arvestuses (klass D) omistatakse Eesti meistrivõistluste parima võistkonna nimetus sidepidamises lühilainetel. Võitjat raadioklubi võistkonda autasustatakse auhinnaga ja 1. koha diplomiga, võistkonna liikmeid Eesti meistrivõistluste väikeste kuldmedalitega ja 1. koha diplomitega. Teise ja kolmanda koha saavutanud võistkondi autasustatakse vastava koha diplomiga, võistkondade liikmeid Eesti meistrivõistluste väikeste hõbe- ja pronksmedalitega ning vastava koha diplomitega. 7.5. Võistluste võitjat klassis E autasustatakse 1. koha diplomiga ja mälestus-esemega. Teise ja kolmanda koha saavutanuid autasustatakse vastava koha diplomitega. 7.6. Võistluste võitjat klubide omavahelises arvestuses (klass F) autasustatakse ERAÜ rändauhinnaga ja 1. koha diplomiga. Teise ja kolmanda koha saavutanud klubisid autasustatakse vastava koha diplomitega. 7.7. Klubide omavaheline paremusjärjestus klassis F selgitatakse konkureerivate klubide liikmete, kes on ennast määratlenud konkreetse klubi või amatööride kollektiivi liikmena vastavalt käesoleva juhendi punktis 6.2. toodud korrale, lõpptulemuste liitmise teel. 7.8. Võistlusklassides A, B ja C kolme parima punktisumma saavutanud ja maksimaalselt 20dBW (100W) väljundvõimsust kasutanud üksikosavõtjat autasustatakse (alamklassid A1, B1 ja C1) Eesti meistrivõistluste väikeste medalitega ja vastava koha diplomitega eeldusel, et nimetatud väljundvõimsus on osavõtja aruandes selgelt ära näidatud. 7.9. Võistlusklassis D kolme parima punktisumma saavutanud ja maksimaalselt 20dBW (100W) väljundvõimsust kasutanud klubijaama, mille kõik operaatorid olid võistluste ajal nooremad kui 19 a., autasustatakse (alamklass D1) vastava koha diplomitega ja auhindadega eeldusel, et nende operaatorite vanused ja nimetatud väljundvõimsus on osavõtja aruandes selgelt ära näidatud. 7.10. Individuaalarvestuses kolme parima punktisumma saavutanud noort operaatorit vanuses kuni 19 a. ja eeldusel, et operaatori vanus on osavõtja aruandes selgelt ära näidatud, autasustatakse vastava koha diplomite ja auhindadega. 7.11. Eraldi autasustatakse individuaalarvestuses (sõltumata võistlusklassist) kolme suurima punktisumma saavutanud operaatoreid vanuses vähemalt 65 aastat, kui osavõtja on oma aruandes vanuse selgelt ära näidanud. 7.12. Meistrivõistluste võitjate täielik autasustamine auhindade ja medalitega kõikides võistlusklassides toimub ainult juhul, kui antud eraldi võistlusklassides on võistlused lõpetanud ja saavutanud tulemuse vähemalt neli osavõtjat. Kõigil muudel juhtudel autasustatakse võitjaid ainult vastava koha diplomiga. 7.13. Välisosavõtjatest võitjate autasustamine toimub eraldi juhendi järgi. 7.14. Võrdse tulemuse korral saab parema koha osavõtja, kelle tulemuse kinnitusprotsent on parem. Juhul, kui see on võrdne, saab parema koha osavõtja, kelle sidede kinnitusprotsent on parem. Kui ka see osutub võrdseks, läheb koht jagamisele. 7.15. Meistrivõistluste tulemuste lõpp-protokoll kuulub kinnitamisele ERAÜ juhatuse poolt. 8. Diskvalifitseerimine. 8.1. Võistluste kohtunike kogul on õigus diskvalifitseerida võistluste osavõtja käesoleva võistluste juhendis toodud ettekirjutiste mittetäitmise korral, kehtivate side-eeskirjade tahtliku rikkumise tuvastamisel antud võistluste vältel või valeandmete teadlikul esitamisel oma võistlusaruandes. 8.2. Kohtunike kogu otsus võistleja diskvalifitseerimise kohta antud võistlustel on lõplik ja ei kuulu vaidlustamisele. 9. Aruande esitamise kord. Võistlusaruanne tuleb esitada elektroonselt Cabrillo formaadis hiljemalt jooksva aasta 1. maiks kas e-posti vahendusel või laadida see üles ES Open’i kodulehel: E-post: